Mille poolest erineb virtuaalreaalsus liitreaalsusest?

Kuuleme tihti mõisteid „virtuaalreaalsus“ ja „liitreaalsus“, kuid vähesed teavad, et need pole üks ja seesama, vaid 2 reaalsuse liiki, mida luuakse erinevalt.

Mis on virtuaalreaalsus?

VR on  maailm, mida jäljendatakse spetsiaalsete programmide ja seadmetega. Tehisreaalsuses ei näe inimene seda, mis teda tegelikult ümbritseb. Tema silmad tajuvad detailselt teist maailma, mis näeb välja kui tegelik. Sukeldumine võib olla osaline – silmade mõjutamine prillide abil, ja täielik – kogu keha mõjutamine simulaatorite ja eriliste tubade abil.

Tehismaailma sukeldumiseks kasutatakse:

• MotionParallax3D-kuvar. Neid kasutatakse mõnedes nutitelefonides ja virtuaalreaalsuse Kuvarid loovad illusiooni, et inimese ees on ruumilised objektid. 3D-kujutised kohanevad silmade asendi muutustega.
• Mobiilsed virtuaalprillid ja kiivrid: Samsung Gear VR, Google Cardboard, Fibrum ja teised. Nende sisse pannakse spetsiaalse rakendusega nutitelefon ja kasutaja jälgib toimuvat läbi 2 läätse. Elektroonilist „täidist“ sellistes prillides pole.
• Virtuaalreaalsuse 3D-prillid mängukonsoolide ja arvutite jaoks: HTC Vive, Oculus Rift, PlayStation VR. Neil on sisseehitatud ekraan, süsteemid, mis reageerivad inimese tegevusele, ja 2 läätse. Nende jaoks töötatakse välja arvutitele ja mängukonsoolidele kohandatud mänge

Kuidas liitreaalsus toimib?

AR-tehnoloogia võimaldab paigutada reaalsesse maailma objekte, visualiseeritud infot. Need ilmuvad rakenduste ja seadmete abil. Me tajume neid nagu tegelikult eksisteerivaid, nagu ümbritsevate objektide osa.

Liitreraalsuse loomiseks kasutatakse:

• Liitreaalsuse prillid: Google Glass, HoloLens ja teisi. Et objekt „ellu äratada“, selle karakteristikuid muuta või selle kohta infot saada, tuleb sellele suunata prillide kaamera.
• Nende jaoks töötatakse välja spetsiaalseid rakendusi ja liitreaalsusega mänge. Selliste rakenduste seas on PokemonGo, Tango, Devar Kids, Layar, Minecraft Reality ja teised. Rakenduse tööks on vaja, et telefonis oleks kaamera. Mõnel juhul läheb vaja adapteeritud kujutisi või QR-koode.

Kasutamine. AR ja VR äris ning teistel elualadel

Sukeldumist virtuaal- või liitreaalsusesse kasutatakse mitmesugustes valdkondades – ärist ja meditsiinist kuni hariduse ja kultuurini.

• Kasutatakse kõikvõimalike andmete saamiseks: teede ja ümbritsevate ehitusobjektide, patsiendi tervise ja haiguste võimalike ravimeetodite kohta.
• Õppevahendid. Raamatud, 3D-värvimisraamatud, õpikud, liitreaalsusega Arstide , automehhaanikute,  ehitajate  käsiraamatud jne
• Mängud. VR- ja AR-tehnoloogia alusel töötatakse välja 3D-mänge arvutitele, telefonidele, tahvelarvutitele. Kuivõrd reaalne toimuv näib, sõltub kasutatavatest seadmetest (prillid, kiiver, simulaator ja muu)
• Tootearendus. Tootjad loovad tulevase toote, hoone, auto prototüübi. Nad täiustavad konstruktsiooni, välimust, testivad funktsioone. Projekti vigu ja möödalaskmisi saab parandada enne, kui see füüsilisel kujul olemas on.
• Presentatsioon/toote demonstreerimine. Programm, mis võimaldab realistlikult ja loominguliselt toodet või teenust esitleda. Ostjad saavad valida värvuse, mõõtmete, omaduste ja parameetrite poolest parima variandi

Sellise tempoga, kui juurutatakse VR-i ja AR-i, on mõne aasta pärast liit- ja virtuaalreaalsusega rakendused ning seadmed osa meie igapäevaelust.